Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 29. juuni 2010

Elu on lill

Uus Perekonnaseadus käsib lapsi, kes elavad vanematega koos, koduses majapidamises abistada.
Lõpuks ometi üks õige seadus. Ammu oleks pidanud, ma ütlen.
Nüüd jääb veel oodata seaduseparandust, mis lisab ka meestele, kes elavad perekonnaga koos, kohustuse koduses majapidamises abistada.
Ja paljude-paljude -aastate pärast, kui väljend "naine näägutab" on muutunud anakronismiks- räägivad vanaisad lastelastele, kes hirmust ja põnevusest hinge kinni hoiavad lugusid aegadest, kus naised olid sama võimsad, kui politsei- sundisid pere kodutöid tegema; kus naisteajakirjad olid täis nippe meeste ja laste taltsutamiseks...
ja kõik oli hoopis lihtsam, sest kohtukuludeks ei kulunud nii palju raha....:)

reede, 25. juuni 2010

Kolm Mutrikest ja Firma

Kolm lugu, mille ühendavaks lüliks üks- inimese võitlus suure Süsteemi ja Firma vastu. Ning alguse saanud inimese arvamusavaldusest meedias.
Esimene, hansapanga lugu, on ilmselt korralik eksitus. Ma oletan, et Swedpanga PR juht oli puhkusel ning panga juristid otsustasid asja oma "parema äranägemise" järgi ajada, tekitades sellega korraliku fopaa ja jama, mida veel tükk aega klaarida. Kujutan ette, kuidas turundustibid peale jaani tööle saabudes õudusest juukseid kakuvad, et asi lahendada. Kuuldavasti on üks vabandus juba saadetud. Kannatanu saab hansapanga pastaka ja kruusi ning eksinud töötajad saadetakse metsa team building´ule, strateegiaseminarile või lihtsalt koolitusele.

 Teine on Urho Rätteli vallandamine peale arvamusavaldust, et "eesti riik ja õiguskantsler torpedeerivad meelega venelaste turismi Eestisse" EPL-s . (Kui kõik meedias kirjeldatu on õige ja täielik, siis) Hr. Rättelist on mul tõeliselt kahju- arvamus oli vast kübeke emotsionaalsem, kui oleks võinud olla ja kuuldavasti polnud ka kriitika adressaat õige, aga antud juhul on minu meelest tõepoolest sõnavabadusõiguse rikkumisega. Inimene, oma ala asjatundja, avaldas arvamust ning lisaks kriitikale ka konkreetsed ettepanekud asja parandamiseks.

teisipäev, 22. juuni 2010

S.Larsson "Lohetätoveeringuga tüdruk" triloogia

Enne, kui asute seda raamatusarja lugema, veenduge, et teie külmkapis on piisavalt pasteeti ja hapukurki. Samuti oleks hea, kui olete varem tuttav A.Lindgreni loominguga... Muuhulgas saate kinnitust teadmisele, et prostituudid ja pätid on pärit teadagi kust- muidugi Tallinnast. Kuna ma kahe raamatu vahele lugesin "Kadunud sümbolit", siis mainimist väärib ka fakt, et kui Ameerikas tungib häkker valitusliikmete arvutisse, saab ta 10 minutit hiljem mobiilile kõne palvega asi ära lõpetada. Rootsis, seevastu, võivad häkkerid (endiselt)vabalt avalikes arvutites kolada:)

teisipäev, 15. juuni 2010

Kaupluse omatooted, kas pöördumatu tee?

Tark Ostja kirjutab oma blogis omatoodetest.
Kuna kommentaar oleks läinud liiga pikaks, siis kirjutan oma vastuse eraldi postitusena.
Nagu kõikide asjade puhul, eks, on küsimus eelduses. Hea oponent eeldab, et tootmine = masin, mis toodab tooteid.
Minu eeldus on tootja = looja. Looja, kes mõtleb välja toote; testib, investeerib tehnoloogiasse, seadmetesse, tootearendusesse. Teeb koostööd teadlastega, et toodet veel paremaks muuta (muuhulgas investeerides kodumaisesse teadusesse). Jälgib nõudlust ning teeb vastavad korrektsioonid. Ning lõpuks üritab toote maha müüa nii, et töötajad oleks vääriliselt tasustatud ning jaguks raha ka edasiseks arenguks.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Kreeta, Kokkini Hani

Vahel on nii, et koht ja kõik on väga head, aga olemine pole see õige. Tegelikult oli Kreeta super. Eriti tänase Tallinna ilmaga võrreldes- soe, päike paistab, sinine väga puhas meri. Sõbralikud ja lahked inimesed. Hea söök. Aga midagi on ikka valesti.
Esiteks vaevas mind mingi täiesti seletamatu unetõbi- iga vaba sekund vajusid mu silmad kinni ja ma lihtsalt magasin. Teiseks oli esimesed neli päeva mu kõht totaalselt kinni. Õnneks meenus esiemade tarkus: söö tänavalt ostetud pesemata maasikaid:) Ja siis, kolmandal päeval ilmusid kurat teab kust kohast välja sääsed (!!!). Pole just väga seksikas olla, kui su värskelt pruuniks (loe: punaseks) päevitanud nahal on kahesentimeetrised punnid. Kusjuures, ilmselt kuulusid need sääsed mingisse ülemaailmsesse võrku- nad teadsid täpselt, nagu ka Eesti omad, et maitsev olen mina, mitte mu toanaabrid. Lepatriinuvälimus oli seega ainult minul:(

reede, 4. juuni 2010

Tervisesõnumid meedias (kiirelt)

Ajakirjanik kurdab, et peab tegema pool päeva tööd(!), et saada targast spetsialisti poolt kirja pandud jutust "söödavat" intriigiga lugu. Kas mina võiks ka, palun,  oma tööd teha nii, et vaeva ei näe ja saan raha Copy /Paste klahvide ülesleidmise eest?

Võib olla olid mu ootused sellele konverentsile liiga kõrged- teemad olid ju intrigeerivad ja lõputud. Kuidas meedia käsitleb tervisesõnumeid, eetilised piirid ja vastutus jne.  Tegelikkuses oli ainus ja väga
positiivne üllatus Peeter Marvet. Konstruktiivne, asjalik ja päris mitu head ideed kuidas vandenõuteoreetikuid ohjeldada. Kasutan ka oma blogi reklaamikanalina- lugege seda site, et olla kindel kas tänane uudis Jaapani teadlaste saavutuste kohta on fake või mitte.

Aga nagu ikka - me räägime tagajärgedest. Kuidas aga seda ennetada, kuidas jõuda selleni, et inimesed ise oskaks selekteerida pooltõdesid, olla allikakriitilised ning mitte pidada Wikipedias esitatud materjale  teadusuuringuteks. Et see vaene ajakirjanik ei peakski "tõlkima" artikleid lihtlausetesse.

Ilmselt kirjutan ma sel teemal kunagi pikemalt. Aga taaskord jõuan ma dilemmani, et absoluutset tõde polegi. Midagi me peame ju uskuma ja kel on õigus öelda, et minu või sinu tõde on vale-õige.

AGA Kiirkorras on vaja suurendada-tõhustada-hoogustada koolides õpetatavat keemiakursust. On ikka ääretult kurb, kui täiskasvanud inimesed pole (väidetavalt) kuulnudki valkudest ning esitavad seda, nagu oleks põhikoolikeemia teadmine midagi haruldast.
Saaks niipaljugi.

* Mõtted TAI konverentsilt “Tervisesõnumid infokülluse ajastul“

neljapäev, 3. juuni 2010

Puhkusele...

Puhkuse alguseni on jäänud teoreetilised 10 töötundi... Sel aastal olen omadega kuidagi ummikus, nii palju on veel teha (aga ikka blogin:))...
Kuuldavasti on Ameerikas inimeste puhkus vaid nädal. Täiesti arusaamatu... Mul on vist kaks korda elus õnnestunud korraga välja võtta 28 päeva järjest- ja no alles siis hakkas looma. Nädala elad sisse, nädala välja ja puhkuseks aega ei jäägi. Ma ei saa aru tegelastest, kes tahavad koolivaheaega lühendada. See oli superaeg. Piisav et teha tööd, pidutseda, lihtsalt niisama olla. Piisav, et augusti lõpus tekkis juba tüdimus ning hakkasid kooli igatsema.

kolmapäev, 2. juuni 2010

Depressiivne

Me õpime selleks, et arendada oma mõtlemisvõimet. Me austame suuri mõtlejaid ja kadestame neid, kelle mõte on kiirem ja paindlikum. Paradoks on, et mida vähem me mõtleme, seda õnnelikumad me oleme. Rohke mõtlemine teeb õnnetuks.
Me teeme usinalt teste, ronime puude otsas ja kõnnime sütel, et õppida end paremini tundma. Aga kui endaga tuttavaks saades selgub, et kullakoormate asemel on vaid hunnik telliskive? Oli see siis seda kõike väärt. Teadmine oma piiridest võtab ambitsioonid ja unistused.

teisipäev, 1. juuni 2010

Vanad sõbrad

Kas olete kunagi üritanud kokku saada töövälisel ajal 2+ n inimest. Kes on proovinud, see teab, et tegemist on mission impossible.
Kord aastas üritame nö endiste seltskondadega kokku saada ja on lihtsalt hämmastav, kui hõivatud kõik inimesed on. Mina oma saja tegemisega tundun lausa nurgasistuja ning see, et ma kord aastas toimuva ettevõtmise nimel olen nõus mõnest oma üritusest loobuma tundub midagi haruldast ja veidrat.
Täiesti võimalik, et inimesed ei viitsi ja on vanast seltskonnast tüdinud. Aga no tõesti- on siis vaja teha üldse selliseid ettepanekuid ja kui on kindel soov mitte osaleda, poleks vist ka viiskas teistele sobivaid aegu torpedeerida "oi mina ei saa sel kuupäeval". Siis oleks ju nutikam lasta teistel aeg kokku leppida ning mingi sobiva ettekäändega lihtsalt mitte kohale ilmuda?