Juba välisuksel oli tunda imelist kuuse-lõhna. koridor ja toad olid okkaid täis. Ja rõdul lebas kuusk, ümber säramas kiitust ootav pere.
Mu korraldaja-mina hakkas kohe muretsema. Kas ta juua ei tahaks? Kas tal niimoodi külili on hea olla? Ja kus meil kuuse jalg on? On see meil enam alles? Miks te kuuske püsti ja tuppa ei pannud?
Küsimused said vastuse, nii pidigi olema. Kuusemüüja soovituste järgi oli nii ette nähtud.
Järgmisel päeval tuhlasin elamise läbi. Kuusejalga, mis meil kindlasti pidi olema, sest kunagi varem on meil ju samuti kuusk olnud, polnud. Mitte kusagil.
Helistan mehele, et mindagu töölt tulles keldrist läbi. Toas jalga pole, ehk on keldris. Ja on ta ikka kindel, et meil see jalg olemas on. Äkki andsime kellelegi ära...
Peale lõunat käisin poes ja tegin veel ühe kõne- ehk ostan uue jala..? Pole vaja, see on meil kindlasti kusagil olemas, arvas teinepool.
Õhtul saabus mees ja raporteeris, et keldris kuusejalga pole.
Ohkasin raskelt ja pakkusin, et lähen siis uuesti poodi. Teine töölt tulnud ja näljane.
Haa, tuli mehel hea mõte.. ma tean kus jalg olla võib. Mul töö juures, oli pikalt pagasnikus ja tõstsin välja.
Autosse ja tagasi. Mis see 30 km siis on.
Möödub tund. Möödub teine. Hakkan juba muretsema.
Aga ta tuleb, jalg käes. Ei olnudki töö juures. Pidi poodi minema ja uue ostma...
Aga kuusk on tõesti ilus.
Kena vana-aasta lõppu!
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!