Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 28. detsember 2009

Disko ja tuumasõda

Hr. Kilmi eelmine teos- "Sigade revolutsioon" tekitas minus täielikku hämmingut. Ma olen õndsatel 80datel EÕMis veetnud 5 aastat, muuhulgas ka filmis kajastatud 1986. Aga kaelarättidega (!!) seksivad(!!) õmmikad revolutsiooni tegemas (!!!!). No andke andeks, see on isegi kunsti hüvanguks ilmne liialdus. 84-ndal sai mu klassiõde käskkirja "ebaõpilaslikku välimust" tekitavate keemiliste lokkide eest. Kuni keska lõpuni saatis meie autoriteetne matemaatikaõpetaja lakitud küüntega neidiseid "käsi pesema"... et siis seks? Kaelarätti kanti tol ajal vaid pidulikel malevakoosolekutel. Ja revolutsioon? Kogu meie revolutsioon seisnes Metsavendade laulu laulmises, millele eelnes venekeelne Den Pobedõ ja järgnes Slavsja Strana...:)

Õnneks on tegemist väga kehva filmiga ka muus osas, mistõttu ma loodan, et ta vajub arhiivide hämarikku enne kui saab teha kasvavale põlvkonnale pöördumatut kahju pseudoajalugu levitades.

Aga vaat siis- vaadates Kilmi uut filmi "Disko ja tuumasõda" olen valmis vabandust paluma. Tuleb välja, et 2 Eestit eksiteerisid juba nõukaajal. Ja erinevused nende vahel olid ehk veel selgemad, kui tänaste Eestide vahel. Lõuna-Eesti tüdrukuna olin ma ilmselt kordades sotsiaalselt ebaküpsem kui mu Tallinna eakaaslased. Või elasin lihtsalt liiga kiiret ja põnevat elu, et sinimustvalgeid heegeldada ja Soome kapitalismist unistada?
Mina Tallinnas ei elanud ja Soome TVd ei näinud. Oma Tallinna sugulasi külastades mäletan küll ilusaid välismaa reklaame, aga sellist telekakultust meie suguvõsas polnud. Nii olengi üles kasvanud nii, et pole näinud peale Emmmanueli ühtki filmis mainitud teost...:(.
Midagi ilmselt meie teadvusesse siiski imbus? Ma ei mäleta, et esimene Soomes käik oleks mingi shoki tekitanud vms. 

Disko ja tuumasõda olid meil Lõuna-Eestis küll. Ja taaskord ilmselt hoopis teise tähendusega kui suures Tallinnas. Tuumasõda ei olnud naljakas vaid üks mu lapsepõlve suurimaid hirme. Vatimarlisidemete voltimine, keemiarünnaku signaalide päheõppimine, ema kaisus pimendamise lõpu ootamine... ja kogu aeg tiksumas hirm tuumapommist, mis nagunii ükskord meile visatakse. See oli tegelikult kole ja alatu, kuidas lastega manipuleeriti.

Üks mõte tekkis filmi vaadates. Ilmselt võime Soome TVle olla tänulikud ka selle eest, et saime kapitalismiga valutult ja kiiresti hakkama, erinevalt näiteks Ukrainast?

6 kommentaari :

  1. Mina kasvasin kesk-eestis ja nägin soomet. emanuelli nägin ka. aga ma kahtlustan, et see hr. kilm ei näinud või oli ta liiga väike, et ümbritsevat mõista. olen nõus, et "disko ja tuumasõda" on parem film kui "sigade revolutsioon", aga ikkagi sarnanes ta pigem propagandafilmile, sest rõhuasetused olid imelikes kohtades. filmi autorid kogusid kokku hulga erinevate inimeste mälestusi ja keetsid sellest kompoti kokku, aga kompotivedeliku valmistasid mingist imelikust materjalist, kus soola oli liiga palju ja suhkur puudu.

    VastaKustuta
  2. Mina elasin Kesk-Eestis ja ei näinud Soomet, aga meie kursusel õppisid tallinlased, kes oskasid vabalt soomet.
    "Sigade revolutsioon" oli nagu punase värviga ülevalatud maakera. Mitte mingil juhul adekvaatne. Malevatel oli suur osa nooorsoo töökasvatuses. Praegu tolgendavad noored ainult mööda kaubanduskeskusi ja nurgataguseid. tahakski vb veidi raha teenida, aga keegi neid ei vaja.
    "Disko ja tuumasõda" oli sekka väga naljakas, eriti see liin, kus Urve Dallast edasi arendas.
    Seos Soome televisiooni ja laulva revolutsioni vahel ei olnud kindlasti nii üheselt võetav.

    VastaKustuta
  3. Kõige rohkem on mul kahju sellest, et väikeses filmiriigis nagu me oleme on iga teema unikaalne. Vaevalt, et mingil teemal tehtud film leiab veelkordset käsitlust.

    Ma tean, et Jaak Kilmi on suuteline tegema häid filme. Kuid ma ei tea kuskohast ja kellelt on ta saanud väärastunud teadmised ja ettekujutuse lähiajaloost. "Sigade revolutsioon" oli täielik paskvill ja kahjuks jääb see filmilint kujutama seda (romantilist)aega kõigile neile, kes on sündinud hiljem. Nüüd ja tulevikus.

    VastaKustuta
  4. Emmeliina olen
    "Sigade revolutsioon" läks minust kuidagi mööda. Liiga totakas paistis, et seda filmi pähe võtta. Kusjuures oli ka meeldejäävaid leide.

    Aga "Disko ja tuumasõda" avaldas küll muljet. Kindlasti vaataksin veel. Ei olnud ma Dallase vaataja, aga tuttav inimestega, kellele iga seeria nägemine tähtis.

    Soome pilti nägime, aga levi oli kehv ja mulle ei meeldinud vilets kvaliteet. Sellepärast jäi ka keele õppimine konarlikuks. Kuna Rakverre hakati lihakombinaati ehitama 1987, siis ilmusid kodudesse videomakid ja kaamerad. Emmanuel muidugi ka. ja mingid pornomultikad lumivalgekesest ja pöialpoistest. praegu ajab naerma.

    Mis puutub kahte Eestisse, siis täiesti õigus. Vähe oli neid noori, keda asjade kultus ei puudutanud.

    Kui peale pühi aega saan, siis loen mida on Disko ja...kohta kirjutatud. Igatahes huvi tekkis.

    VastaKustuta
  5. See film tekitas minus suuuure küsimuse. Mäletan, et mu elektroonikainsenerist ema töö juurest käisid "poisid" ja paigaldasid meilegi ploki. Mäletan erinevaid "plokke" - neid, mida tuli ümber lülitada, neid mida ei tulnud ümber lülitada, neid mis näitasid värvipilti ja neid, mis ei näidanud... Küsisin, emalt, kas plokid tõesti maksid 400 rubla tükk. (Ema palk oli 151 rubla) Emps naeris - plokke tehti tasuta, hobi korras ja need peened "plokid" kujutasid endast mikroskeemi, millel paar lihtsat jublakat. Võib-olla tõesti herr Kilmi pere maksis selliseid summasid...
    Dallas, Dynastia ja Ritariässa ning Pätkis olid jah kultusseebid, aga kas nüüd nende sisu ümber jutustada. Mulle, 1974. aasta väljaandele, olid need igapäevased ja kättesaadavad. Ja kahe klassiõe emad olid Inturisti giidid - meile oli ka Jenkki sama tavaline kui Kalevi näts...
    Aga film oli huvitav - mulle meeldisid vanad kaadrid igavikku kadunud Tallinnast.

    VastaKustuta
  6. Vaatasin minagi seda filmi ja mõtlesin, et minus on viga. Meie isa tegi ka neid "soome-plokke" ja pani neid inimestele telekatesse. Kindlasti ma usun, et ta ei teinud neid tasuta, aga heal juhul sai selle töö eest ehk 5-10 rubla, rohkem küll mitte. Selleks, et neid "plokke" teha, käidi Leningradist asu toomas. Seal oli migi hea tehnikapood olnud. Värvitelekaid toodi ka sealt. Aga mingit erilist saladust või "põnevuslugu" nende "plokkide" panemisega küll ei olnud.

    Kaelarätte aga ei kantud enam juba 5.klassist alates. Isegi 4.klass ei tahtnud neid kanda, aga neist käis veel õpetaja üle, 5.klassis ei pannud neid aga keegi enam kaela. Malevast rääkimata.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!